mémoire

Olgugi, et auditoorne koolitöö on juba mõnda aega läbi, ei tähenda see veel täiemahulist suve algust. Viimasel ajal olen ennekõike tegelenud "uurimistööga". Tegelikkuses kujutab see endast loomulikult ette pigem seda, et beebid lastakse suurte kaladega korraks vette ja jälgitakse vaid, et nad täitsa ära ei upuks. Esimese aasta lõputööd pigem tõsiselt ei võeta: ei toimu kaitsmist, maht on vaid ~20 lehekülge, originaalne osa on vabatahtlik, ehk sisuliselt võib piirduda ka referaadiga. Tagantjärgi tarkuse järgi sai tehtud väga õige otsus, sest pikemad praktikaperioodid mu kursusekaaslastel ulatuvad kuni kuue kuuni ning nagu eeldasin, siis midagi väga huvitavat nad ei tee.

Siiski olen üritanud kogemusest võtta maksimumi. Kirjutan teoreetilist tööd reputatsiooniefektide teemal mänguteoorias (intuitiivselt: kuidas luua ning ära kasutada mainet?). See on esimene kord, kui puutun kokku nn. "kõva" teooriaga ning kohati on see väga hirmutav. Minu juhendaja esimesed sõnad teemat kuuldes olid "edu... sul läheb seda vaja". Ometi olen seni ellu jäänud ning kirjutasin täna esimese oma tõestuse, oli väga uhke tunne :) Kuid isegi keerulise teema puhul on 20 lehekülge 2.5 kuu jooksul kirjutada äärmiselt lihtne, nii et olen keskmiselt töötanud ~2 tundi päevas, pühendades enamiku ajast trennile, pidudele, matkamisele ja päevitamisele. Maikuu alguse 30kraadine leitsa ei ole samuti töömotivatsiooni leidmist hõlpsamaks teinud.

Juhendajaks sain vinge onkli, kes esimese semestri õppejõududest ehk meeldejäävaim oli. Lisaks väljapaistvale CV'le on tegemist ühe nutikaima inimesega, kellega minul on olnud au kokku puutuda. Kui läksin tema juurde mudeliga, mida olin peas ligi nädala silunud-mälunud, pani ta selle tahvlile 2 minutiga puhtalt kuuldu põhjal kirja ning tõi kohe ka vead välja. Mul ei jäänud muud üle kui pomiseda, et see oli lihtsalt esialgne idee.