Eelmise semestri lõpus lubasin endale, et võtan seekord lihtsamad valikained, et närve säästa. Olles aga esimesel nädalal kõikide alternatiivide loengud läbi käinud, tuli välja, et kergemad ained on nii igavad, et isegi hea hinde saamise potentsiaal ei kaalu seda üles ning pidin siiski väljakutsuvamat teed pidi minema. Üldiselt tundubki, et siin on vaid kaks varianti, kas aine on nii lihtne, et sul hakkab piinlik või siis on täielik Mordor. Ilmselt on rajad disainitud niimoodi spetsiaalselt, et Hiina tudengid ning muu rahvas ise-selekteeruksid õigesse kohta.
Niisiis on minu selle semestri plaan järgmine:
1) Industrial organization
2) Microeconomics
3) Public economics
4) Applied econometrics
5) Stochastic processes
6) Numerical optimization
Esimesed 3 on raskustasemelt umbes samaväärsed kui eelmise semestri kõige lihtsam aine, mänguteooria. Rakenduslikus ökonomeetrias kujuneb hinne peamiselt projekti põhjal, nii et ka see ei ole midagi üle jõu käivat. 5) ja 6) on minu valikained, mõlemad siis pigem pure math suunal, et tõestuste tegemine meelest ei läheks. Siiani on mõlemad olnud aga palju leebemad kui eelmise semestri tapamaja Dynamic optimization. Seega on see semester märgatavalt lihtsam kui eelmine ning see on ka üheks põhjuseks, miks ma seni pole lillegi liigutanud ning olen oma aja veetnud trennis ja pidudel käimise ning sarjade vaatamisega. See muutub aga peagi, sest sain nimelt teada eelmise semestri tulemused...
Keskmiseks hindeks 15.49, mis jääb napilt kõrgeima eristuse, summa cum laude'i piirist alla, nii et varsti võib mind näha jälle nerd mode's, et üritada kasutada ära veidi lihtsamat semestrit ning keskmist üle 16 tõsta. Ma ei ole veel sõpradelt uurinud, mis tulemused neil olid, kuid kui varasemate aastatega võrreldes ei ole midagi muutunud, siis peaksin paiknema kuskil 5-10% protsentiili vahepeal, mis on minu jaoks üle ootuste hea tulemus. Kuna olen aga enda arvates (nüüd, kui math background hakkab enam-vähem paika loksuma) veel enamaks võimeline, siis sukeldungi varsti jälle raamatutesse. Lisamotivaatoriks on see, et enam ei tundu doktorantuuri sisse saamine nii ulmeline.
Teine semester peaks lõppema aprilli alguses ning peale seda on antud valida: kas kirjutada teadustöö või minna praktikale. Mina ei ole endiselt kummagi variandi kasuks otsustanud. Iseenesest annab TSE CV'sse päris hea tõuke, nii et kandideerida on võimalik pea igale kontinendile, sealhulgas suurlinnadesse nagu New York, Tokyo või London. Kuna olen aga küllaltki kindel, et tahan edaspidi teadusega tegeleda, siis 3 kuud mingis konsultatsioonifirmas ülikonda kanda ning võltsirvet klientidele demonsteerida ei ole niivõrd ahvatlev kui mõne TSE tipp-professori all artiklit kirjutada. Küll meeldib mulle aga reisida ning hindan enda teadmisi veel liiga viletsaks, et loominguga mingitki panust teadusesse anda - see panebki alternatiivide vahel kahtlema.
Võimalik oleks ka praktika Eestis (mis oleks eriti meeltmööda seepärast, et saaksin juba aprillis koju minna), kuid peale eelmist suve Pangas on raske leida tööandjat, kes sellega samaväärne või etem oleks. Kas keegi teab mõnda Eesti konsultatsioonifirmat/mõttekoda, mis tegeleks ökonomeetria, masinõppe ning andmekaeve ühisosaga?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar