Siin pannakse igas aines hinne 0-st 20-ni (ja igal aastal on ehk 2 tudengit, kes saab keskmiselt enam kui 16/20) ning aasta edukaks läbimiseks on vaja saada vähemalt 10 punkti. Vahemikus 8-10 saab veel juunis väga ebameeldivatel tingimustel mõne eksami uuesti sooritada, kuid tulemus alla 8 punkti tähendab väljakukkumist. Hea vähemalt seegi, et see arvestus toimub aasta-, mitte semestripõhiselt ning ei ole ohtu, et keegi peab vanematele jõulukingi tegema stiilis "Hei ema! I'm a failure, kas ma võin nüüd järgmised 20 aastat keldris elada?".
Huvitav on ka see, et minu arusaamise järgi ei ole sellise süsteemi puhul tarvis igast ainest positiivse tulemusega läbi saada, loeb vaid keskmine hinne. Hinnete jaotus ei ole ka Tartule sarnaselt midagi normaaljaotuse lähedast (enamik inimesi BCD vahemikus ning siis mõned üksikud mujal), vaid on küllalt levinud see, et PhD-rajal olevate inimeste keskmine on kuskil 15/20 ning ülejäänud kursusel 7/20. Rahvasuu teadvat, et on ka kursusi, kus need numbrid on vastavalt 10/20 ja 3/20 vms.
Õnneks on valikainetel keskmise hinde arvutamisel väiksem kaal, nii et isegi kui oled halva õnne tahtel sellise hindajaga aine valinud, siis peamise kaalu annavad ikkagi teistega ühised baasained. Sellest vaatepunktist ei ole mingit vahet, kui ranged need hindajad siin on, sest lõpuks võrreldakse sind ikkagi referentsgrupiga. Olen kuulnud, et inimesed ei soovita Toulouse'i tulla just seetõttu, et CV's keskmine hinne märgatavalt langeb. Sellega ei saa samuti nõus olla, sest iga kompetentne vastuvõtukomisjoni liige peaks ju hindejaotuse kvantiili ideest aru saama.
See kartongilaadne volditud paber on ametlik dokument, mis tõendab minu stuudiumi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar